Aristoteles: hea raha tunnused

Mis on raha? Millised on hea raha tunnused? Aristoteles defineeris need juba üle 2000 aasta tagasi.

Aristoteles (384 eKr — 322 eKr) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Lisaks paljudele muudele olulistele õpetustele defineeris Aristoteles juba üle 2000 aasta tagasi ka hea raha tunnused. Ta kirjutas, et raha peab olema:

1. Vastupidav ehk see tohi kergesti hävineda.

2. Kaasaskantav ehk et seda peab saama lihtsasti endaga kaasa võtta.

3. Jagatav selliselt, et jagamise tagajärjel oleksid mõlemad osad samasugused.

4. Võrdlemisi haruldane ja tõelist väärtust omav.

Enamik meist arvavad, et raha ehk valuuta (euro, dollar, nael vms), mida me igapäevaselt kasutame, ongi hea raha. Aga kas see ka tegelikult niimoodi on?

Valuuta

Vastavalt Aristotelese esimese hea raha tunnusele vastupidavus, ei ole valuuta vastupidav, sest see hävineb kergesti näiteks tulekahjus. See on küll lihtsasti kaasaskantav, kuid see pole jagatav selliselt, et jagamise tagajärjel oleksid mõlemad osad samasugused — kui me lõikame 10 eurot keskelt pooleks, siis pole mõlemad pooled väärt 5 eurot. Lisaks pole valuuta haruldane ja tõelist väärtust omav, kuna seda saab lihtsasti juurde trükkida piiramatus koguses. Ehk siis kokkuvõtvalt võime öelda, et euro, dollar või mistahes muu valuuta ei ole hea raha.

Toornafta, maagaas, kinnisvara

Kuigi toornafta on enamjaolt vastupidav, jagatav ning seda on võrdlemisi piiratud kogustes, siis ei ole see lihtsasti kaasaskantav. Sama kehtib ka maagaasi kohta. Kinnisvara on nimetatud valikutest kõige kehvem, sest seda ei saa kuidagi kaasas kanda. Ka jagamisega tekiks tõsiseid probleeme, sest kuidas jagada kolmeks kinnistu, mille ühes nurgas voolab jõgi ning teises kasvab tihe mets? Kuidas jagada kümneks osaks maja? Seetõttu ei ole ükski neist tõeliselt hea raha.

Krüptovaluuta

Krüptovaluuta (neist tuntuim Bitcoin) on võrdlemisi uus alternatiivvaluuta. Seetõttu on veel täna vara öelda, millist rolli see ühiskonnas laiemalt mängima hakkab. Samuti on krüptoraha vastupidavust võrdlemisi keeruline mõõta, kuid kui võrrelda seda tavaliste valuutadega (euro, dollar jne), on see kindlasti vastupidavam. Senikaua, kuni maailmas on vähmalt kaks arvutit, kus on plokiahela andmebaas peal, saab tehinguid teha. Kaasavõetavus: Bitcoin on lihtsasti kaasavõetav, kuna see on digitaalne. Niisamuti võime öelda, et krüptovaluuta on jagatav selliselt, et jagamise tagajärjel on mõlemad osad samasugused — ühe coini saab teha nö pooleks ning mõlemad pooled on ühepalju väärt. Suure volatiivsuse tõttu ei saa veel täna väita, et krüptoraha oleks tõelist väärtust omav — seda näitab aeg.

Kuld ja hõbe

Viimased mitutuhat aastat on tõeliseks rahaks peetud just kulda ja hõbedat. Enne raha kasutuselevõttu kasutati kaupade vahetamiseks bartertehingut (otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata). Et muuta kauplemist mugavamaks, võetigi kasutusele vahend (raha), milleks oli kuldmünt.

Aristotelese järgi on kuld ja hõbe samuti hea raha, sest see on vastupidav — see ei hävine ei tulekahjus ega ka pesumasinas, lisaks see ei roosteta. See on lihtsasti kaasaskantav ning jagamisel on mõlemad osad samasugused ja väärtuslikud — näiteks 1-grammise kuldplaadi keskelt pooleks murdmisel saame kaks 0,5g kuldplaati. Samuti on kuld ja hõbe haruldane, sest seda on piiratud koguses ning seda ei saa niisama juurde tekitada (trükkida). Väärismetallid omavad tõelist väärtust, kuna nad on läbi aastasadade ja -tuhandete säilitanud oma väärtuse — Vana-Kreekas sai ühe kuldmündi eest kena valge rõiva, käsitsivalmistatud vöö ja sandaalid. Niisamuti saab ka täna ühe kuldmündi eest soliidse ülikonna, nahast vöö ja kingad. 1930. aastal sai ühe hõbemündi eest osta sama palju autokütust kui tänagi, kuigi selle aja jooksul on dollar kaotanud üle 90% oma väärtusest.

Kokkuvõtlikult on kuld ja hõbe läbi ajaloo olnud ainuke tõeline raha. Oma sääste kullas või hõbedas hoides võime kindlad olla, et raha väärtus säilib ka pikema aja jooksul hoolimata valuuta väärtuse langemisest ehk inflatsioonist.

Raha definitsioon tänapäeval

Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu ja teenuseid. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus muutub inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu.

Alusta kulda investeerimist SIIN

Get the Medium app

A button that says 'Download on the App Store', and if clicked it will lead you to the iOS App store
A button that says 'Get it on, Google Play', and if clicked it will lead you to the Google Play store