Kuld: salapäraselt müstiline maavara

Maailmas vajatakse aastas ligi 4000 tonni puhast kulda. Miks see nõudlus nii suur on ja milleks kulda üldse kasutatakse?

Kulda on läbi ajaloo peetud prestiiži sümboliks, seda juba antiikkultuuride ajast. Näiteks Egiptuses peeti kulda jumalikuks ja hävitamatuks metalliks, mida seostati päikesesäraga. Vanad egiptlased sõid kulda hingelise, vaimse ja kehalise puhastumise eesmärgil. Kreekas oli kuld peamiselt finantsvahend. Kulla salapärast andis siiski aimu alkeemia, nagu ka kulla võtmine sõjasaagiks läbi aegade.

Kulla ladinakeelne nimetus aurum on sabiinikeelse päritoluga “aurum”, mis tähendab koidusära. Sellest tuleneb ka keemilise elemendi Au tähis. Niisamuti on sündinud ka Aufort brändinimi, mis koosneb kahest osast Au ja fort ehk kuldkindlus.

Olemuse poolest on kuld piiratud mineraal ehk maavara, mida ei ole võimalik juurde tekitada (nt. valuutat trükitakse valitsuste poolt pidevalt juurde). Kulla leidmine ja kaevandamine on muutunud järjest raskemaks, sest kuld peitub järjest sügavamal maapõues. Seetõttu muutub kaevandamise protsess järjest kulukamaks. See kõik tagab kullale tõelise väärtuse, mis on säilinud läbi ajaloo.

Igal kuldesemel on proov või karaat, olenevalt siis riigist, kus kulda müüakse. Euroopas on kasutusel proovide põhine tähistus. Näiteks Ameerika Ühendriikides on kasutusel karaatide põhine kullasisalduse tähistus. Enamik inimestest on kokku puutunud kuldehetega ja kõige levinumaks kulla ehteprooviks on 585 (14 karaati), mis tähendab, et puhta kulla sisaldust antud ehtes on 58,5%. Ülejäänud osa on teised metallid. Mida punakam on kuld, seda rohkem on kuldehtesse segatud vaske. Kui kuldehtesse segada aga hõbedat, siis sünnib populaarne valge kuld. Investeerimiskuld on prooviga 999 (24 karaati), mis tähendab, et tegemist on kõrgeima võimaliku puhtusastmega.

Kuld on alati mänginud väga olulist rolli meie ühiskonnas. Kulda ja hõbedat peetakse maailma esimeseks ning ainsaks ausaks rahaks. Kulda kasutati rahana juba umbes 550 eKr. Mis on aga hea raha? Seda loe meie blogipostitusest “Hea raha tunnused”.

“Paper money eventually returns to its intrinsic value — zero.” — Voltaire

Ülemaailmne kullanõudlus on kõrge. Sellest ca. 50% moodustab ehetetööstus. Teisel kohal on investeeringud ja siis tööstuslikud kasutusotstarbed, näiteks tehnoloogia ning meditsiin.

Läbi ajaloo on olnud monetaarpoliitika aluseks kullastandard. Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF) loodi 1944. aastal. Sestpeale on IMF tegelenud rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega. Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Viimasena loobusid kullastandardist 1932. aastal pärast suurt depressiooni Ameerika Ühendriigid, kuid alles 1971. aasta augustikuus sidusid end kullast lõplikult lahku. Seda kutsutakse “Bretton Woods” süsteemi lõpuks. Enamik riike Euroopas heitis kullastandardi kõrvale pärast Esimest maailmasõda 1914. aastal, kuna suuri sõjast tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada. Tänasel ajahetkel on IMFi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne globaalne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine.

Kulla hind on kasvanud läbi ajaloo. Eelkõige kullanõudluse tõttu. Samuti avaldab tugevat mõju kulla hinna tõusule ka raha ehk valuuta ostujõu väärtuse langus (inflatsioon). Inflatsioon tekib siis, kui järjest rohkem valuutat on maailmamajanduses ringluses. Lihtsalt öeldes, iga valuutakupüür, mida valitsused juurde trükivad, kahandab varasemalt ringluses olnud valuuta väärtust. Just seetõttu kallineb ka meie igapäevane ostukorv. Niisiis, rääkides raha väärtuse pikaaegsest säilitamisest, on kasu(m)lik hoida vabu vahendeid kullas.

Alusta kulda investeerimist SIIN

Get the Medium app

A button that says 'Download on the App Store', and if clicked it will lead you to the iOS App store
A button that says 'Get it on, Google Play', and if clicked it will lead you to the Google Play store